|
AJALUGU 1980 Kurt Karlsson töötas välja pinnasevee soojuspumba. Aurusti konstruktsioon võimaldab soojuspumbal saada võimsuseks kuni 10 W/l. Seda tüüpi soojuspumpasid toodetakse siiamaani ja need on patenteeritud seitsmeteistkümnes riigis. 1982 Kurt Karlsson stöötas välja kombineeritud soojuspumba, milles kasutati 600 meetri pikkust maakontuuri ja kahte pinnasevee soojuspumba aurustit. 1983 Hässleholmis võeti kasuusele õhk-vesi soojuspump, mis kasutas täiendavalt joogiveest ammutatud energiat. Sealne kogukond müüs soojuspumpade tarbeks soodsalt joogivett. 1987 Soojuspumba maakontuurid asendati automaatse sulatusega aktiivõhkaurustiga. Niisuguse soojuspumba paigaldus on maasoojuspumbaga võrreldes palju kiirem. 1991 Kurt Karlsson töötas välja passiivaurusti (Ice-Stick), mis vahetas välja ventilaatoriga aktiivaurusti. Edu tõi konstruktsiooni lihtsus. Ice-Stick õhk-vesi-soojuspumbal on vaid üks liikuvaid detaile sisaldav agregaat – kompressor. Puudub vajadus muude pumpade, ventilaatori, sulatusseadme ja õli soojendaja järele. Aurusti alumiiniumribi pind on võrreldes 22-millimeetrise vasktoruga 32 korda suurem. 1996 Alumiiniumribisid hakkas tootma AB Lundgrens Mekaniska tehas. 1997 Hakati tootma õhk-vesi-soojuspumpa OM400i majade keskkütte varustamiseks sooja veega. Soojuspumbas võeti külmaagensina kasutusele loodusesõbralik tehniliselt puhas propaan (R290). Soojuspump varustati juhtautomaatikaga, mis jagas ruumidesse energiat ja võimaldas eelsoojendada boilerisse sisenevat vett. Viimase ülesande täitmiseks peab küttevesi tsirkuleerima aastaringselt. |
|
Esialgu paigaldati soojuspumba kompressorsõlmed aurusti sisse, nüüd aga on need aurustist eraldatud, tavaliselt viidud hoone tehnilisse ruumi, keldrisse või garaaži. |
![]() |
|
1999 Sadu OM400i tüüpi soojuspumpasid uudse automaatikaga töötas edukalt ja pinnasevee aurusteid hakati välja vahetama Ice-Stick aurustite vastu. Viimased võimaldavad sama energiasäästu, kuid ei põhjusta keskkonnaprobleeme. 2000 Ice-Stick soojuspumpasid hakkas Sösdalas tootma Octopus Energi AB. 2004 Tootmisse läksid uued mudelid 48X, 61X ja 81X. 61X on kombineeritud 30-60 m pikkuse maakontuuriga. 2005 Hakati tootma mudelit 22X väikeste majade ja suvilate kütmiseks, kus aastane soojusenergiavajadus ei ületa 20 000 kWh. Octopus soojuspumbad on kasutusel praegu Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Iirimaal, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Hollandis, Itaalias, Rumeenias ja Ukrainas. |
|
|
KURT KARLSSON – Rootsi soojuspumpade GRAND OLD MAN See on mees, kelle ideed olid omast ajast ees. Tema loovus ja uudishimu aitasid leida uudseid lahendusi paljudele keerulistele küsimustele. |
|
Veel tänapäevalgi kutsutakse Kurt Karlssoni Rootsi soojuspumpade isaks. Tema poolt mitukümmend aastat tagasi väljatöötatud lahendused ja ideed on kasutusel seniajani. Juba 1960. aastatel murdis Kurt Karlsson pead energiasäästmise üle, mis tol ajal oli uus ja läbiuurimata valdkond. Pärast kaheksa aastat kestnud õpinguid hakkas Kurt poodidele külmikuid ja jahutusseadmeid müüma. Ta pani tähele, kui palju sooja iga päev asjatult kaotsi läheb – tol ajal polnud üllatav, kui hoone jahutamiseks lihtsalt uks lahti jäeti. Kurt küsis endalt, kuidas oleks kõige lihtsam kasutatud energiat uuesti kasutada ning ühtlasi küttekulusid vähendada? Ta teadis, et mingi võimalus peab olema. |
Kurt Karlsson |
|
1967. aastal asutati Furulundis firma Kryotherm (www.kryotherm.se), mille äriidee oli lihtne: muuta soojusseadmete hooldus maksimaalselt lihtsaks ja odavaks. Selles firmas töötaski Kurt Karlsson välja uue meetodi liigse soojuse taaskasutamiseks. Tänapäeval tegutsevad selle firma filiaalid Soomes, Norras ja Suurbritannias. Kurti järgmine firma nimega Klimatkyla AB tarnis ülivõimsaid soojuspumpi tööstusettevõtetele ja kaubamajadele nagu IKEA filiaalid Köpingis, Kopenhaagenis ja Oslos. 1970. aastal läks see firma Euroc Development AB omandisse ja sai uue nime Technoterm. Kurt Karlsson hakkas seal tööle leiutajana. Euroci teenistuses tegeles Kurt päikesepatareide, stirlingi mootoriga varustatud soojuspumba tehnoloogia ning sõnnikust elektri tootmisega. 1980. aastal töötas Kurt Karlsson välja põhjaveest energiat ammutava soojuspumba, mis oli varustatud firma Pak Elektron Limited aurustiga. Praegu toodab seda JMC Energi AB ning see pump on patenteeritud kokku seitsmeteistkümnes riigis. Kaks aastat hiljem valmis Kurti käe all Ice-Sticki eelkäija, mis kujutas endast 600 meetri pikkust toru, mille soojusvaheti sisaldas kakssada liitrit 33-protsendilist alkoholi. Kakskümmend aastat hiljem on paljud tol ajal paigaldatud soojuspumbad endiselt töökorras. Samas oli selge, et nii suure alkoholihulga transport ja selle külmumise vältimine on väga tülikad. Neid probleeme õnnestus vältida ventilaatoriga varustatud aurusti abil. 1991. aastal otsustas Kurt aga aktiivaurustist loobuda. Ice-Sticki puhul pole vaja aurusti enda soojendamiseks (jää sulatamiseks) energiat raisata ning vabaneti ka ventilaatori mürast. Ühtlasi asendati freoon propaaniga, mis on märksa keskkonnasõbralikum. |
|